1. jaanuaril 2017 a. kell 00.00 alustasid
Ahja jõe sillast idas (Vanas Külas) paiknevad meie võidukad väed raketi-,
suurte tükkide ja miiniheitjate lööke vaenlase positsioonidele. Täpsete ja
kontsentreeritud tulelöögid Nagla, Sepa, Pedaja, Männisaare, Lepa, Kolde, Nisu,
ja Oja patareidest olid suunatud pimeduse ja vaikuse jõudude vastu. Samaaegselt
avati toetav tuli ka Läänerinde (Ahja sillast läänes) Uue Küla positsioonidelt.
25 minutit kestnud massiivse tulelöögi tulemus oli vaenlasele laastav – tumedad
jõud said hävitava kaotuse osaliseks ja sunniti põgenema... J
Vist umbes taoliselt oleks kõlanud
omaaegne “Informbüroo” teadeanne toimunust. Saluudi kestuselt igatahes
ületasime ametlikult Kilulinna ja Emajõe Mekat. J Tõsi küll – torude arv oli väiksem. Aga
ühe külakoha kohta piisav. Postimees küll kirjutas, et a la “vähem rakette, vähem vaikuse
rikkumist, ärge ostke, pange see raha mujale, kellele seda vaja jne.”. Aga
ka linnast kaugel elab veel inimese, lapsed ootavad, maised rõõmud ei ole siin võõrad.
Ka “õnne sai” valatud. Mis sellest, et noorkeemikud avastasid järsku hoburauas
oleva plii massilise surmava toime ja soovitasid kasutada hoopis vanu tinanõusid.
Huvitav, kas viimaseid saab ERMi lao ülejääkidest? Veel hullem - Läänistes on
ka osa katuseid asbestist eterniidiga kaetud. Kohutav! Ikkagi “maakad” või “maalased
(Mati Undi termin > ETV “Vana aja asjades”). Pliimürgiga surmavaid kaheraudseid
jahipüsse enam siiski suurt pole, need on vintraudade vastu vahetunud.
Laskemoon läbi. Standardprotseduur on selline, et
patareid ritta ohutuskuvaga, süütenöörid ühele poole, süütamine algab
tagumisest otsast väiksemaga, siis lähevad käiku kõigepealt suuremad kaliibrid,
seejärel väiksemad. Nii seda tulevärki 25 minutiks jätkubki. Kollase pakendikonteineriga võrreldes on karbid muidugi tillukesed aga osa tuli siiski käruga kohale tarida.
Mittestandartne kaliiber. Noortelt pürotehnikutelt
(osalesid siiski antud juhul ohutuse
tõtt vaatlejatena) väga kõrge hinnangu saanud suveniir. Tühja süütepõleti purgi
jäänused peale tulepaku/lõkke peale panekut. Jumakas oli vägev, pakust jäi
järele vaid ca 10 ruutmeetrit sädemeid. Olgu selguse huvides üteldud, et kogu publik
jälgis seda piisvalt ohutult kauguselt.
James: By the way, the same procedure
as last year, Miss Sophie?
Miss Sophie: The same procedure as every year, James!
Ega muud polegi lisada. Vaid sõnad “traditsioon”, või “rituaal”.
Ilmselt kõige tänuväärsem segment publikust...
Järgmine hommik – kõik mis jäänud järele
ühest tulepakust, üksik koni... ja vihm, vihm,vihm. Hall, hall on see uue
aasta algus... Ega mäletagi, et vihma tuleb taevast, jõgi on kõrge ja väljas 7
kraadi sooja.