Võnnu valla jaanipidu oli taas Läänistes!

23.06.2012 Läänistes

23.06.2012 Läänistes

Võnnu valla jaanituli süüdati sellel aastal taas Lääniste külaplatsil. Vaatamata jaanilaupäeva niiskevõitu ilmaoludele, kogunes ka sellel aastal Läänistesse kenake hulk pidulisi. Suure jaanilõkke juurde kogunenud rahvale pakkusid meelelahutust Võnnu Kultuurimaja, Võnnu Spordiklubi ja Ansambel "Aare". Pidu kajastas Võnnu Kultuuriblogi ja rohkem pilte peomelust saab näha SIIT.

Lääniste silla remont

12. juuni 2012

12. juuni 2012

Kohalikele pole see enam miski uudis, et Lääniste sild on remondis. Nüüd juba terve juunikuu. Kui üldist tausta arvestada, siis on see ikka väga hea asi. Mõelda vaid, kui ei remonditaks ja põhjendataks seda sarnaselt Võnnu päästekomando sulgemisega! Lõuna Eesti on hõredalt asustatud, inimesi ju siinkandis suurt ei elagi... Milleks siia sild? Kuskil Suur-Tallinnas oleks sellisest sillast oluliselt rohkem üle sõitjaid ja üle käijaid... Jah, aga õnneks tehakse meie sild korda ja me ei peagi siin "Vabatahtlike parvepoiste" MTÜ'd asutama hakkama. Tore.
Evo vanu ja uusi pilte Lääniste sillast saab näha Lääniste küla kodulehelt.

12.juuni 2012

12.juuni 2012

12. juuni 2012

03.07.2012

06.07.2012

06.07.2012

06.07.2012

06.07.2012.

17.07.2012

25.07.2012. Täna käib sillaplaadi valamine.

25.07.2012. Silla betoneerimisest informeerivad ka silla otstesse liivahunnikutesse torgatud sildid.

25.07.2012. Betoneerimine käibki. "Sidrun" on kohal. Pool plaati on juba valatud.

25.07.2012.

25.07.2012. Keskpäevane parv on Ahja vasakkaldalt juba väljunud.

25.07.2012. Keskpäevane parv läheneb Ahja jõe vasakkaldale.

25.07.2012.

25.07.2012. Keskpäevase parve randumine Ahja paremkaldal.

25.07.2012. Juba käib valatud plaadi lihvimine.

"Avatud külaväravad" Läänistes

21.juuli programm

Lääniste "Avatud külaväravad" oli kogupere üritus. Tegevust, ruumi ja mõnusat äraolemist jagus kõigile, sõltumata east. Ootasime külalisi alates kella 11.00 Lääniste linnamäele, Lääniste külaplatsile.

Ametlik "Külaväravate avamine" koos toidukorvi oksioni väljakuulutamisega oli kell 12.00.
Avatud külaväravate päeval toimunud õpikojad:

•   Kohalike taimedega villase lõnga ja naturaalse siidi värvimise õpikoda Airi Gailiti juhendamisel. Selles õpikojas oli osalustasu 6 eurot, mis katab iga osaleja poolt kasutatud materjalide (villane lõng, siidrättide toorikud) hinna. Õpikojas värvitud lõnga ja siidi said osalejad endaga koju kaasa.  See õpikoda kestis kõige kauem - umbes 8  tundi (kell 11.00- 19.00).
• Vibuküti õpikoda Meelis Käärma ja tema sõprade juhendamisel. Vibulaskmise järjekorras ootajatele õpetas Meelis kuidas ooteaega puidust ning puukoorest mänguasjade vestmisega sisustada.
• Lääniste piirkonda tutvustav parvematk piki Ahja jõge.  Üks retk kestis umbes 1,5 tundi. Parveretkel oli väike osalustasu (1 euro), see tgas parve hüva kulgemise.
• „Kuidas teha õues pilti?“ fotograafia õpikoda lastele. Juhendaja, Igor Skalkini, poolt õnnestunuks ning väljatrüki vääriliseks tunnistatud foto sai noor fotograaf enesega koju kaasa. Lisaks õpetas Igor lastele kuidas liikumatuid looduslike objekte multifilmis liikuma panna. See õpikoda oli osalejatele tasuta.
• Samblike õpikoda Piret Lõhmuse juhendamisel. See õpikoda oli osalejatele tasuta.
• Võnnu valla toel pakkusime oma külalistele külasuppi, külasaia ning keelekastet. 

Tartumaa "Avatud külaväravate" päeva Läänistes  võise lõpetada "Tartumaa külade päeval" ja suurel "Avatud külaväravate" simmanil koos „Mini MTJ’ga“ Tähtvere vallas RAHINGEL. 
Meie avatud külaväravate päeva külastas ka "Reporter". Tema poolt üles võetu leidis kasutamist ka õhtustes uudiustes. Mulle tundub, et meie küla paistis seal hää välja. Võite selles ise veenduda, kui saadet siit vaatate.

Pühapäeval, 1. juulil 2012 kella kaheteistkümmneks kogunes Lääniste ujumniskohta silla juures kenake seltskond loodushuvilisi. Liina Remm oli  jälle Läänistes. Seekord uurisime temaga koos vee selgrootuid nii voolavas jões, kui ka vaikses tiigivees. Nägime ka, mis oli vahepeal  saanud meie konnapoegadest.

Poisid püüavad jõe selgrootuid.

Huvitav, mis meile kahva jäi? Piret Lõhmuse pilt.

Tiigi elustiku esindaja. Piret Lõhmuse pilt

Selle kalamaimu küljes on üks kalakaan. Piret Lõhmuse pilt

Selgsõudur. Neid tegelasi leidus ohtralt. Kahjuks ei tulnud pilt hästi välja...

Selgsõuduril on selglt hele, ta ujub selili ja kõht on "päevitunud".Piret Lõhmuse pilt

Ilukaan. Piret Lõhmuse pilt

Kiilivastne ja mudatigu. Piret Lõhmuse pilt

Labatigu.Piret Lõhmuse pilt

Mudakukk. Piret Lõhmuse pilt

Vesikakand. Tema ei olnud ka just ülearu fotogeeniline, eriti, kui ta veest välja võeti.

Ühepäeviku vastne.Piret Lõhmuse pilt.

Ujur. Piret Lõhmuse pilt

Ujuri vastne. Piret Lõhmuse pilt

Vesilest ja kalamaim. Piret Lõhmuse pilt

Väike rohukonn. Piret Lõhmuse pilt

Vesiliku vastsed ja tiigikonna kulles. Piret Lõhmuse pilt

Mõningaseks abiks osade liikide määramisel võib olla Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi  Magevee selgrootute määramistabel

Tere kõigile!
 5. juunil kell 18.00 kogunesid Lääniste külaplatsile väike seltskond "konnapüüdjaid". Uurisime tiike ja vaatasime, milliseid kahepaikseid seal leidub. Kahepaiksetest tedis rohkem kõneleda Liina Remm.Tema oli meie juhendaja ning temal oli kaasas ka kogu vajalik konnapüügi varustus.
Kõigepealt rääkis Liina meile konnadest üldiselt . Tuletasime meelde konnade eluringi ja seda, mis neile meeldib ja mis mitte. Konnad on õrnad, neile meeldib puhas vesi.

Uurime konnakulleseid. Lugesime kokku neli mokahammaste rida - see tähendab, et need väikesed pruunid kullesed on tõenäoliselt rohukonna kullesed.

Siin käib konnapüük. Parasjagu uuritakse, mis või kes  viimase tõmbega kahva jäi

Rohukonna kullesed. Nad on nii armsad, ümarad, sabakestega. Silm on neil ümar, ümar on ka pupilliava. Kui nad kasvavad, muutub nende pupill piklilu horisontaalse pilu taoliseks.

See on tiigikonn. Suur. Elab looduses umbes seitsme aastaseks.

Rohukonn

Emane tähnikvesilik ja rohukonnakulles.

Isane tähnikvesilik - sellel on uhke lai saba.

Hobukaan - tema on selgrootu, mitte kahepaikne.

Rohukonna kullestele lisaks leidsime jõest paadisadama juurest kärnkonna kulleseid. Need olid rohukonnakullestest tumedamad. Teisi kulleseid jões ei olnud. Kärnkonna kulleseid kalad ei söö - need saavad jões päris hästi hakkama.
 Rohukonna kohta saad juurde lugeda siit  - http://www.looduspilt.ee
Tiigikonna kohta saad juurde lugeda siit  -  http://www.looduspilt.ee
Tähnikvesilike kohta saad juurde lugeda siit  - http://www.looduspilt.ee 
Kärnkonna kohta saad juurde lugeda siit  -  http://www.looduspilt.ee